"Eelviimase tunni teises osas puutusite kokku sellise mõistega nagu seda on "haridustehnoloogia". Seekordki siristas üks linnuke mulle, et esmalt pidite lugema läbi ühe peatüki Haridustehnoloogia käsiraamatust. Mis peatükiga oli tegu ning kuidas selle kokku võtaksite?"
Preili Luik: "Küll see kevad toob neid linnukesi ikka Teie juurde! :) Kuid tõesti, minu peatükk kandis nime: "Matemaatika arvuti abil matemaatikatunnis ja mujalgi".
Kuna me pidime seekord kokkuvõtte koostamisel ka kindlat sõnade arvu jälgima, edastan Teile kohe trükitud versiooni."
"Ilmselt kõige olulisem küsimus selle peatüki juures oli: "Milline on mõistlik IKT kasutamine matemaatika õppimisel?"
Ühest küljest on oht arvuti kasutamisega ära võtta õpilastelt olulised oskused tavapäraselt ülesannete lahendamise näol. Teisalt, seda, kui palju ja missuguseid IKT vahendeid oma tunnis kasutada, peab iga õpetaja ise väljaselgitama. See võib minna kergemalt või raskemalt - ajutiste ebaõnnestumiste ja muredega, kuid lõpuks on tulemus see, mis loeb.
Peatükis tuuakse välja enim kasutatavad (ja väga hästi matemaatika tundi sobivad) programmid eri teemade õppimisel/õpetamisel. Näiteks dünaamilise geomeetria kohta Geogebra ja GeomeTricks; arvutialgebraks T-algebra; graafikute joonestamiseks ja uurimiseks Function, StudyWorks ja WolframAlpha ning teadmiste testimiseks näiteks HotPotatoes ja Pranglimine.
Minu arvates kõige olulisem on, et infotehnoloogia kasutamisel peab olema mõte. Lihtsalt kasutamise pärast, et ainekava täita, seda tegema ei peaks.
Ning võib-olla kõige tugevam märksõna on "koostöö" - seda nii õpilaste kui teiste aineõpetajatega. Grupiga seotud tegevustes ei saa kunagi tekkida midagi väga head vaid ühe inimese pingutustest."
"Ja kes võiks seda peatükki kindlasti lugeda?"
Preili Luik: "Hetkel arvan, et kindlasti matemaatikaõpetaja(d) ning samuti teised aineõpetajad, sest väga paljud kasutatavad programmid on integreeritavad ka muudesse ainetesse. Loomulikult üht-teist võiks ka kooli haridustehnoloog teada, kasvõi selleks, et teadmatuses olevaid õpetajad veidi neist programmidest informeerida ja sedasi neid kasutama suunata."
"Haridustehnoloogidest rääkides, teine ülesanne oli Teil välja otsida haridustehnoloogide blogid ning neid omavahel võrrelda, kuidas see edenes?"
Preili Luik: "Minu kolm haridust täis tehnoloogi blogi on järgmised: TammeDigi, mis on Tartu Tamme Gümnaasiumi haridustehnoloogile kuuluv; Liia ajaveeb, kelle "netipäevikut (loe: blogi)" olen informaatikaõpetaja rollis eelmisel aastal näinud; ning Matemaatika ja haridustehnoloogia, totaalselt uus minu jaoks."
"Kõikides on teemaks autoriõigused, erinevad juhendid millegi mugavamaks või paremaks muutmisel (word, pdf, uurimistööd jne), e-turvalisus. Erinevused seisnevad selles, et Liia ajaveeb on suuresti tema haridustehnoloogiks "sirgumise" blogi ja sellega kaasnevate õppeainete läbimine. TammeDigi on minu arvates nendest selline klassikaline arusaam haridustehnoloogia blogist - kõigest, mis seondub digiajastul õppimise ja õpetamisega ehk õpilastele ja õpetajatele. Ning Tiina Teder on küll haridustehnoloog, kuid suuresti koosneb tema blogi matemaatikatunniks mõeldud õppematerjalidest."
"Millised on nö kuumad teemad haridustehnoloogi töös?! No nii palju kui mina aru saan, on haridustehnoloogi ülesanne aidata õpetajaid eri tehnoloogiliste võimaluste näol oma aine õppeprotsessi toetada. Ehk siis kõikvõimalikud juhendid, suunamised, materjalid, kuidas mingi programmiga toime tulla, ainet huvitamalt edasi anda, e-õppega seotud süstematiseeritud ja regulaarse info edasitoimetamine jne."
"Ja viimane küsimus sel teema: kas näeksite ennast tulevikus osaliselt haridustehnoloogina?"
Preili Luik: "Kui nüüd ausalt vastata, siis see ei ole päris minu teema. Kuigi meie kooli endine IT-juht sai mulle juba päris palju infot edasi anda, mismoodi midagi korrigeerida, kasutada ning olen pidanud ka aeg-ajalt oma vanemaid kolleege neil teemadel aitama ja õpetama. Loomulikult saan aru, et IT-juht ja haridustehnoloog on erinevad isikud, suuresti, kuid tahan jääda ikka oma eriala juurde. Mulle meeldib see, mis ma teen. Ja uut tehnoloogiat tundma õppida ja seda oma töös kasutada ning võib-olla mõnele teisele kolleegile soovitada/õpetada saan niisama ka, ilma et peaks kohe haridustehnoloogiks hakkama. :) :) :) "
"Kõikides on teemaks autoriõigused, erinevad juhendid millegi mugavamaks või paremaks muutmisel (word, pdf, uurimistööd jne), e-turvalisus. Erinevused seisnevad selles, et Liia ajaveeb on suuresti tema haridustehnoloogiks "sirgumise" blogi ja sellega kaasnevate õppeainete läbimine. TammeDigi on minu arvates nendest selline klassikaline arusaam haridustehnoloogia blogist - kõigest, mis seondub digiajastul õppimise ja õpetamisega ehk õpilastele ja õpetajatele. Ning Tiina Teder on küll haridustehnoloog, kuid suuresti koosneb tema blogi matemaatikatunniks mõeldud õppematerjalidest."
"Millised on nö kuumad teemad haridustehnoloogi töös?! No nii palju kui mina aru saan, on haridustehnoloogi ülesanne aidata õpetajaid eri tehnoloogiliste võimaluste näol oma aine õppeprotsessi toetada. Ehk siis kõikvõimalikud juhendid, suunamised, materjalid, kuidas mingi programmiga toime tulla, ainet huvitamalt edasi anda, e-õppega seotud süstematiseeritud ja regulaarse info edasitoimetamine jne."
"Ja viimane küsimus sel teema: kas näeksite ennast tulevikus osaliselt haridustehnoloogina?"
Preili Luik: "Kui nüüd ausalt vastata, siis see ei ole päris minu teema. Kuigi meie kooli endine IT-juht sai mulle juba päris palju infot edasi anda, mismoodi midagi korrigeerida, kasutada ning olen pidanud ka aeg-ajalt oma vanemaid kolleege neil teemadel aitama ja õpetama. Loomulikult saan aru, et IT-juht ja haridustehnoloog on erinevad isikud, suuresti, kuid tahan jääda ikka oma eriala juurde. Mulle meeldib see, mis ma teen. Ja uut tehnoloogiat tundma õppida ja seda oma töös kasutada ning võib-olla mõnele teisele kolleegile soovitada/õpetada saan niisama ka, ilma et peaks kohe haridustehnoloogiks hakkama. :) :) :) "
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar